Higistamine on eluvajalik!!!

MIKS KÜLL LOODUS ORGANISEERIS HIGIERITUMISE?

Evolutsiooni käigus loodus mõtles välja selle huvitava konstruktiivse kanali inimese organismist „šlakkide“ ja jääkainete välja viimiseks. Loodus varustas kogu meie keha miljonite higinäärmete ja mikroskoopiliste kanalitega  higi ja gaaside välja viimiseks.  Sellisel viisil loodus nagu dubleeris osaliselt meie vereringe ja lümfisüsteemi, luues KÕIGE LÜHEMA ja KIIREMA tee nende jääkainete tekkimise ja väljastamise kohtade vahele – just läbi meie nahas asetsevate higinäärmete. 

Limpsake kord peale treeningut keelega enda õlga ja te tunnete teravat maitset happe ja soola segust, tunduvamalt ebameeldivamat, kui puhta soola maitse. Peale selle – higi on ka MÜRGINE! Nagu paljude katsete ja uuringutega on kindlaks tehtud, piisab mingil loomal surma esile kutsumiseks talle paari pisikese lonksu higi sissejootmisest.

Omal ajal, kui tehti katseid, kuidas mõjub inimeste enesetundele suure grupi viibimine väikeses ventilatsioonita ruumis, siis näitasid katsed ilmekalt, et juba suhteliselt lühikese aja pärast tekkis inimestel halb enesetunne, ning mõned isegi minestasid. Esialgu olid kõik veendunud, et põhjuseks on ülemäära kõrgeks tõusnud CO2 kontsentratsioon, kuid hilisemad ja täpsemad uuringud pesid süsihappegaasi sellisest süüst puhtaks, sest TEGELIKUKS enesetunde halvenemise põhjuseks osutusid inimese KEHA (kopsud, higinäärmed) poolt eritatud MÜRGISED AINED GAASIDES! Vahemärkusena öeldes – inimese kopsud võivad ligi 600 ainet muuta gaasiliseks ja läbi kopsude organismist välja viia. 

Kuna loodus nägi, et on VÄGA hea süsteemi loonud, mõtles ta edasi, et äkki annab nii toredat ja võimast süsteemi veel millekski rakendada peale jääkainete väljaviimise. Mõtles ja mõtles, ning järsku taipas – näe, see on ju ideaalne süsteem ka kogu keha soojuse regulatsiooniks, normaalselt vajaliku temperatuuri pidevaks ning ühtlaseks säilitamiseks. Näiteks, kui me oleme saunas, kus temperatuur on meie keha/naha temperatuurist kõrgem, ning et mitte lubada keha ülekuumenemist, hakkab organism higi eritama, mis naha pinnal aurudes seda jahutab.  Siin on aga juures üks VÄGA TÄHTIS omapära – selles higis on mitmeid kordi vähem lahustunud jääkaineid. Seega saunas higistamine oma kasulikkuselt EI SUUDA ASEDADA füüsiliste liikumisega esilekutsutud higistamist. 

Siin on vist õige koht küsida – kas on teist keegi kunagi mõelnud, miks loodus valis terve inimese kehatemperatuuriks just  36—37°С, aga mitte 25 või 45 kraadi? Ega vist mitte? Tegelikuks põhjuseks on VESI, mille ümber meie kehas kogu elutegevus toimub. VESI on kogu maailmakõiksuses absoluutselt ainulaadne imelik aine – kui teda praktiliselt olemas ei oleks, siis väidaksid kõik teadlased, et sellist ainet pole võimalik kahest gaasist madalal temperatuuril ja madalal rõhul luua. Ja just ka sellises temperatuuri vahemikus ilmneb jälle üks vee omapära – sellise temperatuuri juures vee soojendamiseks 1o C  võrra on vaja MINIMAALNE kogus kilokaloreid, st vee erisoojusmahtuvus on minimaalne. Kas pole looduse tarkus unikaalne?

Niisiis, rakkude tervislikuks eluks, vastavalt looduse kavatsusele, tuleb rakkudest kõiki neid jääkaineid eemaldada, MITTE AINULT lümfi- ja venoossete veresoonte kaudu, vaid ka higinäärmete ja kanalite  kaudu. Just nii see toimus miljonite aastate jooksul, kui meie eelajalooline esivanem terved päevad jooksis ringi toidu otsingutel…ning higistas!  Kuid nüüdne kaasaja inimene on laisk ja väheliikuv ning vastavalt sellele ka vähem higistab. Ning selle tulemusel – kogu see MÜRKIDE PORTS, mis peaks väljuma koos higiga, jääb tasapisi rakke mürgitades organismi PIDAMA. 

See kõige lühem ja efektiivsem mürkide eemaldamise kanal MEIE ENDI VABATAHTLIKUL SÜÜL töötab nüüd tunduvalt ALLA OMA VÕIMALUSTE, ning selle tõttu vereringe, lümfisüsteem ja nendega seotud süda, maks, neerud – on sunnitud töötama märkimisväärse ÜLEKOORMUSEGA. Ärge unustage, et venoosne veri, enne kui läheb maksa, läheb kõigi seal olevate mürkidega LÄBI SÜDAME. Ja tänu sellele loodusseadusi eiravale käitumisele imestame, miks on meil vaatamata meditsiini suurele arengule järjest rohkem südame, maksa, neerude ja isegi kusepõie haigusi. Miks järjest rohkem neiusid/naisi kasutavad üha massilisemalt ja paksemalt kosmeetikat või käivad solaariumites, sest…..muidu oleks nende nägu tolmuvärvi haiglaselt hall.

See aga tähendab – higistada on vaja, selle sõna kõige otsemas tähenduses. IGAPÄEVASED INTENSIIVSED füüsilised harjutused  20—30 minutit ja SUURE HIGISTAMISEGA on tervise säilitamise vaatevinklist kõige hädavajalikumad protseduurid – mitte tunnid peegli ees istudes!!!

Kui te iga päev EI higista, EI LEIA AEGA füüsiliste harjutuste abil higistamiseks, siis te lähete kooli või tööle, kandes enda kehas SELLIST MÜRKIDE KOGUST, mis OLEKS läbi higi välja tulnud. See annab teistele siseorganitele MÕTTETU ja ÜLELIIGSE TÖÖ, kusjuures need siseorganid ei olegi läbi enda suutelised kõike mürke 100% kehast välja viima. Midagi jääb ALATI sisse rakke mürgitama – teie hakkate siis kergemini haigestuma, nõrgenema ja enneaegselt kaotate töövõime. 

Veel fakte higistamisest:

  Higistama hakkame juba peale sündimist. Me higistame kas emotsioonide, soojuse või füüsilise koormuse mõjul. Sõltuvalt inimesest endast ja aastaajast, inimesed higistavad erinevalt.

 Inimese kogu keha higieritus või küündida kuni 10 liitrit päevas, kusjuures normaalne on kuni 1 liiter. Tervest higikogusest, mida keha päeva jooksul eritab, jääb kaenlaalustele alla 1 %. – 100 ml. Kuid mõnikord tunneme, et just kaenlaalused higistavad eriti kõvasti – seda nimetatakse sekundaarseks higistamiseks. Selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et mujal KEHA PINNAL on higi aurustumine puudulik (naha pind blokeeritud kosmeetilise keemiaga, vale riietusega jne.). Kui nüüd aga küsida, et miks see üleliigne higi siis peab just kaenla alt tulema, siis selle kohta võiks anda ühe eriti piltliku variandi: kui naha higistamisvõimalused on blokeeritud, ning mürgised jäägid otsivad teed lümfi või vereringesse, siis kaenla all on inimese kõige tähtsamad lümfisõlmed…need EI TAHA võtta endale mõttetut ülekoormust, ning oma mõju piirkonnas (kaenla all) sunnivad need mürgid tagasi – higinäärmetesse.

Täiskasvanud inimesel võib olla kuni 5 miljonit higinääret, mis asetsevad laiali üle terve keha. Higile annavad lõhna või haisu bakterid, kes toituvad higist, ning lõhn on bakterite ainevahetuse jääkide lõhn. Ühel kaenlaaluse ruutsentimeetril võib olla kümneid miljoneid baktereid. 

Kuna nagu ütleb ka reklaam: „Ära lase ennast kehalõhnadest märgistada“, siis midagi ju tuleb higi EBAMEELDIVA osa vastu ette võtta. Aga igal asjal peaks ikkagi võitma mõistus. Ning mõistus ütleb – „kaitsjad“ 24/7  ON tervistkahjustavad, sest VÄHEMALT üks kord ööpäevas TULEB higistada. Kõige tervislikumad on antiperspirandid, mis blokeerivad higi eritumisest vaid SUURIMA OSA, mille aktiivsed komponendid lahustuvad higis KEHA PINNAL (ei tungi naha sisse/alla) ning moodustavad kaitsva, kuid vajadusel kergesti eemaldatava geelikihi, efektiivselt vähendavad bakteritega saastatuse taset ning muudavad ebameeldiva lõhna meeldivaks. Praegu propageeritakse  antiperspiranti Maxim, mille toimeaineks on 15% alumiiniumkloriidi. Jälle näete meditsiinimaailma PARADOKSI. Ilutööstuses on alumiiniumiühendid „ohutud“, kuid aastakümneid tagasi KEELATI alumiiniumist toidunõud üle terve maailma kui INIMESE TERVISELE ERITI OHTLIKUD. Kus on tõde?
 http://web.zone.ee/silicium/Muud%20tervisele%20kasulikku.htm